Eesti rahvakalender

RAAMAT “Mooni talurahvapäevik”. MUNAPÜHAD ehk LIHAVÕTTED.


Õpetaja Kerli Aasa “Mooni munadepühad” – sisseloetud tekst näiteks ülestõusmispühade nädalal lastele unejutuks lasta või koolieelikutele ka teksti analüüsiks, teksti põhjal küsimustele vastamiseks. 

 

 

 

 

LIHAVÕTETE TÄHISTAMINE JA SELLE KOMBESTIK


Meelespea Lasteaia õpetajad Kadri,  Kerli, Anneli ja Angelika räägivad lihavõtete ehk munadepüha kombestikust.

 

 

JÕULUOOTUSES LASTEAED


JÕULUEELNE TANTSU JA LAULUTRALL MEELESPEA LASETEAIAS

 

 

 

 

HEAD JÕULUSOOVID KÕIGILE


Kommete õppimine teeb lapse aupaklikuks ja kaastundlikuks, väärikaks inimeseks.Sest nagu me kõik teame, ainult sõnadest laste kasvatamisel ei piisa – kõige tähtsam on eeskuju. Õiekeste rühma lapsed tuletasid enne jõule meelde, et oluline on meeles pidada oma sõpru ja lähedasi ning soovide neile häid jõule. Tegime sellest ka ühe vahva videoklipi.

 

 

VASTALAPÄEV MEELESPEA LASTEAIAS


Mismoodi tähistati vastlapäeva vanasti ja nüüd? 

Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit; veel tehti üks väike kakk, mis hoiti alles ja anti karjasele kaasa siis, kui too esimest korda loomadega välja läks. Poole antud pätsist pidi karjane kõigi elajate vahel ära jagama, teise poole aga õhtul puutumatult peremehele tagasi tooma. Sellest järelejäänud osast poetati terve aasta otsa raasukesi igale poole tähtsamatesse paikadesse ja toimetustesse.

Vastlapäeval lasti liugu, et kindlustada hea linasaak. Lisaks pidutseti kõvasti, au sees olid jõumängud ja jõukatsumised, lauldi ja loitsiti liu laskmise ajal linaloitsu, kus kõik saaki ohustavad umbrohud üles loeti, et neid siis linapõldudelt ära peletada. Mida pikem liug, seda rohkem kahjutegijaid sai üles loetud ja seda parem saak usuti ka tulevat. Mõnel pool tehti mäeveerule eelmise aasta linaluudest lõkked üles, millest siis liuglejad läbi pidid libisema, et puhtaks saada. Vastlapäeval käidi külas – mida kaugemale külla mindi, seda pikemad linad kasvasid. Kui oli palju lund, siis võidi teha lumekindlus ja seda püüti naljaga pooleks “vallutada”.

Vastlapäeval käisid ka naised joomas – linapikkust. Seda joodi enamasti otse pudelist – ja mida kauem ühe hooga, seda parem – siis sai ikka pikka voolu, mis pidi taas linadele lisakasvu andma.

Vastlapäeval ei tohtinud toas tuld üles võtta. Arvati, et vastlapäeval peab valgega magama minema, muidu ei saada suviseks kiire-ajaks oma und täis magatud. Vahel köeti hoopis saun üles ja noored istusid seal koos.

Et vastlapäev on noore kuu aeg, siis niideti sel päeval lambaid või lõigati lammastel vähemalt tukad ära – see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama. Teati ka rääkida, et kui keegi vastlaööl endale üheksast laudast villa toob ja sellest siis kindad koob, võib ta neid kindaid kandes astuda ükskõik missuguse kohtu ette ükskõik mis jutuga ja alati õiguse saada.

Veel keerati pihlakaokstest kaar ja aeti loomad ning mõnel puhul ka inimesed sealt alt läbi kõndima.

Mõnedes paikades oli kombeks ühiselt valmistada Metsik – õlgedest inimesekuju, millele riided (vaheldumisi üks aasta naise-, teine aasta meheriided) selga pandi. Metsiku sisse peideti ja mõeldi kõik halvad asjad, mis siis erilise loitsuvööga õlenuku sisse hoolsasti kinni seoti. Pärast viidi see kuju külast suure kisaga välja metsaveerde või selleks püsti aetud posti otsa ja pandi põlema. Hiljem püüti põlenud jäänuste järgi vaadata, millest lahti saadi ja mis uuesti välja pääses või siis hävimata jäi.

Kui vastlapäev sattus hästi noorde kuusse, siis öeldi, et see on “nõrk vastel”. See lubas varajast kevadet. Kui kuu juhtus olema veel noorem kui kolm päeva, siis pidi eriti hea vilja-aasta tulema. Samamoodi ennustas vastlatuisk head viljasaaki ja palju marju.

 

 

 

 

 

 

 

.