MEEDIAKASVATUS

MÕMMIKUTE TELEKAHAIGUS


 Meedia ja virtuaalkeskkonna teemanädalal on lastele hea ette lugeda ning  lavastatada  K. Kutsar´i lugu “Mõmmikute telekahaigus”.

Karukaksikute Oti ja Pätsu ema on mures, et mõmmikud vaatavad liiga palju telerit. Ta peab nõu doktor Mesikäpaga, kes ütleb, et lapsed, kes iga päev mitu tundi teleri ees istuvad, põevad telekahaigust. Karuemale on selge, et nii see enam edasi kesta ei tohi, kuna telekatõbi on nakatanud juba ka karuisa. Kuidas karuema mõmmikud ja karuisa telekahaigusest terveks ravib, sellest õpetajate Jaanika ja Kätlini loodud lavastusest teada saabki.

 

 

MUNADEPÜHA HARJUTUS QR KOODIGA


Skänneeri allpool olev QR kood ja saa teada munadepühade teemalise ülesande juhised.

 

qrcode

 

 

ANIMATSIOONI LOOMINE 


Virtuaalne tervitus “Ilusat kevadet”.

Laste vanus: 6-7a.

Eesmärgid:

Laps kasutab nutivahendit, et luua digi tervituspostkaarti.

Saab teadmisi animatsiooni loomisest.

Vahendid: Stop Motion Studio app, vildikad, paber.

Laste tegevus:

Eelneb tegevus, kus vaadatakse teiste loodud digipostkaarte, õnnitlusi, animatsioone, nende sisu üle arutlemine.

Animatsiooni loomist saab läbi viia nii ühe lapse või terve grupiga. Lapse ülesandeks on joonistada/kirjutada paberile. Pildid salvestab laps/lapsed- rolle saab vahetada.

 

 

 

ORIENTEERUMISMÄNG QR KOODIDEGA

—Pngtree—the blue line technology_3772642

Nutinädala raames (01.04-05.04.19) toimus kogu lasteaiale põnev QR koodidega orienteerumismäng lasteaia õuealal.

1

Orienteerumisrada koosnes erinevatest punktidest, mis seotud lasteaia väärtustega (AUSTUS, LOOVUS, TERVIS, HOOLIVUS, SALLIVUS).  QR koode lugedes sai teada  ülesande, mis tuli täita, ning juhendi, kuhu pidi edasi liikuma. Orienteerumisraja lõpus said kõik osalejad endale tänutäheks värvilehed, mida sai pärast Quiver äpiga 3D-s vaadata. Toas said lapsed värvipildi värvida ja Quiver äpiga pildil oleva tegelase/eseme liikuma panna.

Mängu eesmärk:

Lapsed õpivad kasutama nutiseadmeid uute teadmiste saamiseks.

Lapsed oskavad orienteeruda lasteaia õuealal.

Lapsed õpivad läbi erinevate tegevuste tegema koostööd.

Lapsed tutvuvad läbi mängu väärtustega, mis neid igapäevaselt puudutavad. (AUSTUS, LOOVUS, TERVIS, HOOLIVUS, SALLIVUS).

Mida on mänguks vaja?

Mänguks on vaja tahvelarvutit või isiklikku telefoni, milles on olemas QR koodi lugeja app.

Pilte Õiekeste raja läbimisest  saad vaadata SIIT​

 

Meediaalased tegevused Meelespea lasteaias, kogemuste vahetamine”

—Pngtree—the blue line technology_3772642

30429273_10209246620201808_203770394_n

 

30.01.2018 toimus ÕPETAJATE INFOTUND

Õiekeste esitlus: “Televisiooni uudise loomine”

Klikka lingil, et näha Õiekeste rühma powerpoindi esitlust:

Õiekeste meediaalane tegevus

Lepatriinude esitlus: “Legofilmi loomine”

Klikka lingil, et näha Lepatriinude rühma ettekannet legofilmi loomisest

LEGOFILM

Sipsikute esitlus “Meediakasvatus Sipsikute rühmas”

ESITLUS

 

LEPATRIINUDE LEGOFILM

—Pngtree—the blue line technology_3772642

“Kuidas Aimar endale kodu leidis”

 

ÕIEKESTE LÜHIFILM UUDISEST

—Pngtree—the blue line technology_3772642

“Pöialpoisi sünnipäev”

 

MEEDIATEEMALISED ÕPPEMÄNGUD PILTIDE ABIL

—Pngtree—the blue line technology_3772642

 

Autor: Sipsikute rühma õpetajad.

Eesmärk: Laps tutvub piltide abil meediavahenditega ja meediaväljunditega – teab õiget nimetust, kategoriseerib, nimetab kasutusviisi.

Piltidel kujutatud: ajalehed, ajakirjad, kataloogid, raadio, kineskoop televiisor, lameekraan televiisor, lauaarvuti (klaviatuur, kuvar, hiir, arvuti), tahvelarvuti, sülearvuti, kinoekraan, lauatelefon, mobiiltelefon, mikrofon, kõlar, kaamera.

Sissejuhatavad ülesanded: Laps nimetab mis on pildil ja kuidas seda kasutada saab. Laps moodustab kategooriad: väljundid mida kasutame meedia tarbimiseks (TV, raadio, paberkandjad…), vahendid mille abil meediat loome (mikrofon, kaamera, kõlar).

SIPSIK1

 

Õ/M “Leia rühmast” – lapsed leiavad aardejahi stiilis pildil oleva sarnase eseme rühmast.

Õ/M “Meediabingo” – memoriinil põhinev mäng, kus laps leiab sarnase nimetajaga pildid (nt. Paberkandjal olev meedia on ajaleht, ajakiri ja kataloog; Meediat loome mikrofoni ja kaamera abil; Arvutid on tahvelarvuti, lauaarvuti ja sülearvuti ehk laptop, ekraan on puutetundlikul ehk nutitelefonil, kinol, televiisoriljne).

Õ/M “Pimeloos” – laps valib pimeloosi teel pildi ja nimetab kehaosa, mida selle kasutamiseks enim vaja läheb (nt silmad, kõrvad, käed/sõrmed..) ja põhjendab oma vastust.

SIPSIK 2

SIPSIK 3

MEEDIATEGEVUS PESAMUNADE RÜHMAS

“Lavastusmäng – Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda“ (E. Niit)”

Laste vanus : 1,5-3a.
Tegevuse eesmärgid :
Keel ja kõne

1. Laps vaatab ja kuulab lavastust
2. Laps vastab küsimustele nähtud lavastuse kohta

Mina ja keskkond

1. Laps tunneb mõnda metslooma (jänes, karu, rebane, hunt, hiir)
2. Laps teab, mida sööb jänes , tunneb juurvilju (kapsas, kaalikas, porgand)

Matemaatika

1. Laps saab aru mõistetest suur, väike
2. Laps tunneb värvusi (must, valge, hall)        Vahendid : käpiknukud, mänguteleviisor, mis on tehtud ümber lauateatri lavast ja sirmist.

Tegevuse käik:

Hommikuring : Tervituslaul/salm „Täna on meil tore päev“ , piltide vaatlus teemal „Öö ja päev“, räägime lapse tegevustest hommikul, päeval, õhtul ja öösel (tegevussõnad peseb, kammib, sööb, mängib, magab).  Keel ja kõne : Lavastusmäng E. Niit „Jutt jänesepojast ,kes ei tahtnud magama jääda“. Sisu : elas kord jänesepoeg. Päeval hüppas ta ringi ja sõi kapsast ja kaalikat. Ükskord õhtul ei tahtnud Jänesepoeg magama jääda. Jäneseema ütles jänesepojale, et kui ta maga – ma ei jää, tuleb rebane ja võta jänesepoja kõrvad pihku. Jänesepoeg ütles, et ta ei karda rebast. Jäneseema ütles, et kui jänesepoeg magama ei jää, siis tuleb hunt ja teeb talle tuult saba alla. Jänesepoeg ütles, et ta ei karda hunti. Jäneseema ütles, et kui jänesepoeg kohe magama ei jää, siis tuleb karu ja kütab tal selja kuumaks. Jänesepoeg ütles, et ta ei karda karu, ei karda mitte kedagi. Jäneseema läks teise tuppa. Siis jooksis tuppa väike hiir ja piiksus vaikselt. Aga jänesepoeg kartis hiirt ja hakkas ema hüüdma. Ema tuli tagasi, hiir jooksis ära ja jänesepoeg jäi kohe magama. Järgneb arutelu nähtu põhjal, küsimustele vastamine, tegelaste vaatlus, juurviljade vaatlus.  Peale seda saavad lapsed vabas mängus kasutada televiisorit ja käpiknukke.

This slideshow requires JavaScript.

 

MEEDIATEGEVUS MÕMMIKUTE RÜHMAS

Lavastus: Lastesaade “Koer Muki õues mängimas”

Tegevuse eesmärgid:
• Laps saab teadmisi koera elust, kus elab ja mida sööb.
• Laps tunneb mõisteid: televiisor, pult, nupud.
• Laps tunneb geomeetrilisi kujundeid (ruut, ring, kolmnurk).

MEEDIATEGEVUS PÄIKESELASTE RÜHMAS

“Uudise loomine”

Eesmärgid:

  • ​Laps teab, mida tähendab mõiste “näitleja” ning esineb tema rollis.
  • ​Laps mõistab, kuidas filmi koostatakse (tehakse erinevad klipid, mis hiljem kokku monteeritakse).
  • ​Lapsel areneb julgus teiste ees esineda.

Vaata Päikeselaste uudisest vahvat videolõiku.

MEEDIATEGEVUS POKUDE  RÜHMAS

Lavastus „Koer Pontu Eesti lipu värve otsides“

(Sõimerühm, laste vanus 1,6 – 2- aastased lapsed)

Autorid: Angelika Kaplina, Kreete – Kristin Aruste

Esmärgid:

  • Laps tutvub Eesti Vabariigi
  • Laps teab Eesti lipu värve. Laps oskab nimetada Eesti lipu värve.
  • Laps hääldab ja kordab õigesti mõnda lühikest sõna (lipp, sinine, must, valge).
  • Laps tutvub meediakasvatusega.
  • Laps proovib ise pilte teha.

Tegevuse kirjeldus:

Õpetaja ütleb lastele, et täna me hakkame televiisorist (teatrisirmist) üht põnevat etendust vaatama, kus koer otsib Eesti lipu värve.

pokud5

Algab etendus. Koer Pontu tuletab lastele meelde, et varsti on Eesti Vabariigi sünnipäev, ta saab 100- aastaseks. Seoses sellega tahab ta oma maja Eesti lipuga kaunistada, aga lipu värvid kadusid ära. Koer palub laste abi selleks, et lipu värvid üles otsida. Kõigepealt küsib ta lastelt, mis värvid peavad olema Eesti lipu peal. Lapsed vastavad talle õpetaja abil. Koer läkski otsima neid värve. Esimesena leidis ta sinise värvi. Koos lastega hääldasid nad sõna „sinine“. Teisena leidis koer musta värvi, samuti koos lastega hääldas sõna „must“. Kõige viimasena leidis koer valge värvi. Koer Pontu oli väga õnnelik, et kõik lipu värvid olid lõpuks oma kohapeal ja õiges järjekorras.

Kokkuvõte:

Peale etendust said lapsed Eesti lipu kokku panna. Kordasime värve nimetusi üle. Lapsed said ka oma väbamängu ajal teatrisirmi ja lipudega mängida. Üritasid üks teisele oma väikest lavastust teha.

Kodumaa sünnipäeva nädala raames sai valmis ka üks väike videoklipp, kust saab leida erinevaid fakte Eestimaa kohta. Lapsed poseerisid piltide tegemise ajal aktiivselt ning said ka ise proovida üks teisest pilte teha. Tegevus pakkus lastele suurt huvi.

Videoklipp:

https://drive.google.com/file/d/1d6XGVosDHTKi5s4q9ACRMN53qOYOTEw3/view

 


MEEDIATEGEVUS JÄNKUKESTE RÜHMAS

 “Eesti vabariigi sünnipäev”

Vaata õppefilmi EV sünnipäeva tähistamisest.

MEEDIATEGEVUS PERERÜHMAS

Facebooki album  „100 hetke looduses’’

“Rühma ajakirja koostamine”

Aasta alguses koostasid lapsevanemad Facebookis albumi  „100 hetke looduses’’, kuhu laevad aasta jooksul pilte, mis on seotud Eesti loodusega.

lo

Rühma õpetajad otsustasid hiljem kasutada neid pilte rühma oma ajakirja valmistamiseks. Selleks, et lastele näidata, mis on ajakiri, tõid lastevanemad rühma erinevat trükitud ajakirjandust – ajakirjad, ajalehed, poekataloogid, kaubakataloogid, koomiksid.

 

Õpetajad vaatlesid neid koos lastega ning otsisid erinevusi ja sarnasusi. Lõpuks valisime välja kaht tüüpi ajakirjandust – ajaleht ja ajakiri. Koostasime laste abiga tabeli, kuhu kirjutasime välja erinevused.

po

Samuti vaatasime veelkord ajakirju ja valisime erinevaid pilte ja sõnu, mida oma ajakirjas kasutada. Valisime lastega pilte Facebookis ja printisime need välja.

jf.jpg
Arutlesime lastega ka reklaami kohta – mis see on ja milleks seda vaja, kuidas osata valida õiget asja ja pakkumist. Koos lastega hakkasime kokku panema oma rühma ajakirja.

MEEDIATEGEVUS NAERULINDUDE RÜHMAS

“Meediavahendite arvuti, televiisor, raadio tutvustamine lastele”

Nädala teema: Tehiskeskkond

Õppetegevus: Erinevad masinad meie ümber

Vahendid:

  • Mesilase käpiknukk
  • BlueBott
  • Kiletatud alus
  • Kott
  • Pildimaterjal (pliit, mobiiltelefon, keedukann, külmkapp, televiisor, raadio, arvuti, röster)
  • Prinditud ning välja lõigatud 2 komplekti kaarte

Eesmärgid:

  • Laps saab aru lihtsamatest kirjeldustest ning suudab leida kirjeldusele vastava pildi
  • Laps tutvub mõistetega televiisor, raadio, arvuti
  • Laps saad teadmisi televiisori, raadio ja arvuti kasutusvõimalustest ja jagab oma kogemust.
  • Laps õpib tundma meedia mõju oma emotsioonidele ja julgeb enda emotsioone teistele väljendada
  • Laps õpib austama teiste arvamusi ja tõlgendusi.
  • Laps käsitleb BlueBotti ning õpib teistega koos töötama ja tegutsema

TEGEVUS

Sissejuhatus

Päeva alustame hommikuringi luuletusega, kordame mõisteid eile-täna-homme, nädalapäevad (loendame) ning laste hetke ilma kirjelduse järgi mõtleme, milline aastaaeg võiks meil olla. (virgutusharjutus: talv – kükitame; suvi- hüppame; kevad-seisame; sügis-istume). Kuid Naerulind, sel nädalal olete te rääkinud hästi palju erinevatest masinatest ja asjadest, mis on Teil nt kodus või ka lasteaias. Kas sa mäletad, millistest masinatest olete rääkinud ? (kui lastel ei tule meelde, siis õpetaja paneb mõned pildid põrandale maha ning lapsed saavad nimetada). Väga tubli, et sa ära tundsid selle eseme siin pildil. Kuid tead, täna on meile külla tulnud hoopis üks mesilane, kes tuli Teiega rääkima ja toredaid mänge mängima.

Sum-sum-sum, lendab mesimumm. Oi, Tere lapsed, kes Teie olete? (lapsed tutvustavad ennast). Tere, mina olen mesilane Mummi. Kas Te teate mis häält teeb mesilane? (lapsed imiteerivad). (Mesilane vaatab ringis ringi ja märkab põrandal pilte). Ohoo, mida Te siin õpite? (lapsed räägivad mesilasele, millest nad rääkisid). Oi, teate, see on nii tore, sest minul on kaasas ka üks suur kott, kus on palju tarku asju sees. (võtab koti ringi ning läheb peadpidi kotti).

Põhiosa

Nii, leidsin! Sum-sum-sum, minul on ka täna kaasas ühed pildid kuid need ei ole lihtsalt tavalised pildid. Need pildid on hästi tarkadest masinatest ja iga pildiga on ka üks mõistatus. Mina panen need pildid siia maha (lapsed nimetavad mis on pildil). Sum-sum, kuula hästi hoolega ja kui sa tead, mis see olla võiks, siis hõika kõva häälega (mesilane teeb kätega pantomiimi kaasa ning kutsub ka lapsi järgi tegema).

Pilt nr 1 – see on suur, nelinurkne, mille sees on liikuv pilt. (televiisor). Ongi televiisor. Väga tubli. Kuid kas sa tead, mis asi see televiisor on? Mida ta teeb? (lapsed vastavad oma kogemusest/teadmistest). Teil on täitsa õigus, televiisorist saab vaadata filme, nt multifilme. Kas Te olete näinud multifilme? (lapsed vastavad). Mis on multifilmides head?

Pilt nr 2- ta võib olla nelinurkne, suur või pisike, temas seest ei näe pilti kuid kuuled hääli (raadio). See on raadio. Kas sina oled enne näinud või kuulnud raadiot? Mis sealt raadiost veel kuuleb? Jaa, sealt võib kuulda inimesi rääkimas või muusikat.

Pilt nr 3- ta koosneb mitmest osast: must kast on põrandal, ekraan on laua peal; temaga saab palju asju teha-vaadata filme, multifilme, kuulata muusikat ja kirjutada kirju. (arvuti). Jaa, see oli natukene raske küll kuid sa olid tubli, et ära arvasid. Kas sina oled enne arvutit näinud? Mida veel arvutis teha saab?  Jaa, arvutis saab nii palju vahvaid asju teha. Kuid kui arvutis kaua olla, siis hakkavad sul nii silmad kui kael ja selg valutama ning seepärast tuleb vahepeal teha ka väikest liikumist. Tõuseme püsti!

Kas sina mäletad kus kohast saime kuulata muusikat? (lapsed vastavad). Õige, saime kuulata nii raadiost kui arvutist kui ka televiisorist. Meil on kaasas raadio ning panengi meile muusika ja siis saame koos liikuda (mesilane paneb muusika käima ja teeb koos lastega väikese virgutuse).

Milline see muusika oli? (lapsed vastavad). Mis tunde see muusika sinus tekitas? (rõõmus/kurb/naljakas- laps väljendab omaemotsioone). Mis seal muusikas toimuda võis? Kes seal olla võisid? Muusika võib meis tekitada nii rõõmust tuju, kui kurba tuju, samuti naljakat kui ka lõbusat.

Kokkuvõte

Kuid tead, ma oleksin juba unustanud.. Mul on selles vahvas kotis veel üks asi, võib olla isegi kaks. Oot, kohe… (mesilane pistab pea kotti). Käes! (mesilane võtab välja robotmesilase). Vaadake lapsed kes see on. (lapsed vastavad) Jaa, tema on minu sõber BlueBot, tema on robotmesilane aga teate, tema ei räägi, ta on väga häbelik kuid ta on väga tark. Tema oskab sind juhtida sinna kuhu sul on vaja minna. Ma võtsin temaga kaasa ka ühe mängu.  Õ/M „BlueBot aardejahil“.  (Mesilane seletab mängu) Siin aluse peal on hästi palju erinevaid pilte erinevatest masinatest, millest täna rääkisime ning samuti on siin üllatuseks veel mõned tegelased. Kuid BlueBot tahab jõuda just selle masina juurde, millise sa loosikotist tõmbad. Kui sa võtad nt arvuti, siis pead ise BlueBotti juhendama, kuidas selleni jõuda ning siis ütlema, mida arvutiga teha saab. (MÄNG- lapsed abistavad vajadusel üksteist)

Lapsed, Te olite väga tublid ja ma loodan, et Teil on koos BlueBotiga täna tore. Mina pean nüüd aga koju hakkama lendama, sest mul on pikk maa minna ja ma ei taha hilja koju jõuda. Olge tublid, ning loodan, et tulen Teile varsti jälle külla! Sum-sum-sum!

 

MEEDIATEGEVUS MESIMUMMIDE RÜHMAS

“Animatsiooni loomine koos lastega”

kadrikarm1

Lühifilmi leiad LEIAD SIIT!

 

MEEDIATEGEVUS LEPATRIINUDE RÜHMAS

“Ilmateate loomine”

Eesmärgid:
Laps oskab vaadelda ja kirjeldada ilma, ilmastikunähtusi.
Laps kinnistab mõisted: täna, eile, homme.
Laps orienteerub ruumis ja tasapinnal (numbri asukoht).
Laps kordab õigesti järele tähenduselt võõraid sõnu.
Laps oskab loovalt kasutada teatrisirmi.
Laps julgeb esineda ja ühiselt tegutseda, omaloomingut lavastada, kaaslase tegevust suunata ja hinnata.

Tegevuse käik:
Alguses vaatlesime lastega ilma, vaatasime ilmateadet, koostasime koos teksti jagasime rolle ning hakkasime filmima ning selline ilmateade tuli meil välja. Kõik lapsed said olla saatejuhi rollis.

MEEDIATEGEVUS KULDKALAKESTE RÜHMAS

“Õppefilm aastaaegadest”

Tegevuse eesmärk:

1. Lapsed tutvuvad arenguga taimeriigis eri aastaaegadel ( sügis, talv).
2. Lapsed oskavad märgata ja nimetada looduses toimuvaid muudatusi.
3. Lapsed õpivad tundma kodukoha taimi- puud (õunapuu, kask, tamm, mänd).
4. Lapsed oskavad nimetada rändlinde ja paigallinde.

Tegevuse käik:
I Aastaaeg- SÜGIS.
Õppekäik- tiigi ümber. Lapsed vaatlevad erinevaid puid, linde, parte tiigil ujumas. Vaatleme pilvi (paigallinnud- rändlinnud).
Küsimus: Kas veelinde tohib toita?
II aastaaeg -TALV.
Õuesõppemäng “Puud meie lasteaia õues- õunapuu”.

Eesmärk:

1. Laps tunneb ja oskab nimetada õunapuud.
2. Laps oskab võrrelda õunapuud teiste puudega 1-3 tunnuse järgi (tüve, okste jämedus, lehtede suurus).
3.Lapsel areneb tähelepanu ja vaatlusoskus.

Tegevuses on seotud erinevad õppe-ja kasvatustöö valdkonnad.

1,. Matemaatika (loendamine, okste jämeduse võrdlemine, mõisted- “madalamal/kõrgemal”.
2. Keel ja kõne (uued mõisted- puude nimetused, sügisel- raagus, talvel lume all.
3. Liikumine (mängud “Kõrgel, madalal” ja “Puude uurimine”

TEGEVUSE KÄIK:
Toimub õuealal õunapuu juures.
Vaatleme- tüvi, oksad. Värvus, puudutame- sile, kare, krobeline, kas on kellegi elupaigaks?
Vaatleme-oksad. Peened, painduvad,lehtedeta, raagus.
Kasutame mõisteid- madalal/kõrgel, madalamal/ kõrgemal.
KÜSIMUS: Kas õunapuu on okaspuu või lehtpuu?
ÕPPEMÄNG- “Kõrgel-madalal”
Õpetaja nimetab asju, objekte. Lapsed vastavalt selle asukohale, kas sirutavad või kükitavad.

MEEDIATEGEVUS ÕIEKESTE RÜHMAS

“Trükimeedia väljaannetega tutvumine- erinevad väljaanded ja nende sisu”.

 

Valdkond/valdkonnad: Keel ja kõne“.

Integratsioon:matemaatika, mina ja keskkond, kunst

Eesmärgid:

Laps tutvub trükimeedia väljaannetega- raamat, ajaleht, reklaam, ajakiri.

Laps mõistab erinevate väljaannete sisu (lasteajakiri „Täheke“ on mõeldud lastele, ajaleht „Õpetajate leht“ on suunatud õpetajatele jne.

Lapsed teevad koostööd- ühise numbriraamatu koostamine.

Tegevuseks vajaminevad materjalid jms.:

Raamat, ajaleht, reklaamleht ja lasteaiakiri. Muusika. Sõnasildid- raamat, ajaleht, reklaam, ajakiri. Aluspaberid numbritega. Pintslid, värvid

Tegevuse käik:

Õpetaja kutsub lapsi rongile ja sõidame kioskisse. Läheme vaatame kas me saame sealt osta erinevaid ajakirju, ajalehti ja raamatuid.

Lapsed moodustavad kolonni, taustaks on muusika.

Muusika peatudes jõutakse kioski juurde. Vaadatakse mis õpetaja on lastele kioskisse valmis pannud. Seejärel pannakse see kotti ning rong läheb uuesti teele.

Kui kõik on vaadatud moodustavad lapsed uuesti ringi, ringi keskele lähevad kõik tutvutud meediaväljaanded. Vaadatakse korra veel üle, mis kioskist saadi, arutletakse koos mis nende väljaannete sisu on ja kellele need eelkõige mõeldud on.

Järgneb mõistatamismäng „Kop-kop“

Õpetaja ütleb, et lapsed saavad ülesandeks ära arvata, millest ta räägib. Võtta põrandalt reklaamleht kus õpetaja hakkab kirjeldama pilte..

Õpetaja koputab lapse seljale ja küsib „Kop- kop, kas oled kodus? Laps vastab: „Jah olen“. Õpetaja „Mul on sulle üks mõistatus“.

LÕPETAV OSA (kinnistamine, kokkuvõtete tegemine)

Teeme oma numbriraamatu. Igale lapsele on valmis pandud aluspaberid ja värvid.

Kui tööd on ära kuivanud köidetakse lehed raamatuks. Teeme oma numbriraamatu ühest kahekümneni. Igale lapsele on valmis pandud aluspaberid ja värvid.Kui tööd on ära kuivanud köidetakse lehed raamatuks.

pilt1pilt 2pilt 3

MEEDIATEGEVUS NAKSITRALLIDE RÜHMAS


„ Lavastus-Pöialpoiss peab sünnipäeva“

Laste vanus: sobitusrühm, 2-7-aastased lapsed, peamiselt 5-6-aastased.

Eesmärgid:

Laps tunneb kohalikke linde.
Laps teab, et suitsupääsuke on rahvuslind.
Laps teab, et on rändlinnud ja paigalinnud.
Laps teab, et Eesti riik saab 24. Veebruaril  saja aastaseks.
Laps teab uudiste levitamise erinevaid viise.

Eeltöö:

Lapsed on jälginud linde söögimajas, pidevalt vaadeldakse linde aknast binoklitega ja määratakse neid seinal asuvate piltide abil. Valmistatud on näpunukud Huvitava Bioloogia Kooli lehelt (sinitihane, pöialpoiss, rähn, suitsupääsuke, leevike, varblane) ja lisaks tegime tuvi (kirjatuvi). Lastele on räägitud Eesti sünnipäevast, on arutletud, mida soovivad lapsed Eestile. Läbi on viidud meedianädal, mil valmistasime kastist televiisori ja kommikarpidest tahvelarvutid ning mängisime muuhulgas uudiste edastamist. Koos lastega on arutletud, kuidas saaksid linnud vabariigi aastapäeva tähistada.  Rääkisime ka lindude toidueelistustest ja valmistasime rasvast ja seemnetest tordi, mille viisime lindude söögimajja.

Tegevuse käik:

Lapsed esitasid näidendit Eestimaa kaardi juures, kuhu oli asetatud lindude söögimaja postamendile.  Pääsukesega stseen toimus pisut eemal palmi all, kuhu kirja-tuvi talle sünnipäevakutse viis. Kui näidendi sisu oli selge, siis filmisime mitmel päeval ja lõikudest panime pärast kokku kaheminutilise filmi.

 PÖIALPOISS PEAB SÜNNIPÄEVA

Tegelased: Sinitihane, pöialpoiss, leevike, rähn, tuvi, suitsupääsuke, varblane
Taust: Eestimaa kaart
Dekoratsioon: lindude söögimaja lillepostamendil
Linnud kogunevad söögimaja juurde. Suitsupääsuke on eemal palmi all.
Teretavad omavahel.
Varblane: Tulen just raekoja platsi jõuluturult, kuulsin seal tähtsaid uudiseid.
Leevike: Mis see raekoja plats on?
Varblane: See on Eesti pealinnas Tallinnas kõige tähtsam plats!
Sinitihane: Mis tähtsaid uudiseid Sa seal siis kuulsid ?
Varblane: Eesti riigil tuleb suur juubel. Eesti riik saab 100 aastaseks!
Rähn: Millal see tähtis sünnipäev tuleb?
Varblane: 24. Veebruaril.
Pöialpoiss: Mul tuli hea mõte! Korraldan sünnipäevapeo Eestimaa auks, kutsun sinna kõik Eesti linnud.
Leevike: Kuidas Sina, Eestimaa väikseim lind, seda suudad?
Pöialpoiss: Küll ma hakkama saan kui te aitate.
Kirja-tuvi: Mina võin kutsed laiali kanda.
Rähn: Mina võin rasvast tordi meisterdada.
Varblane: Mina toon tordile kaunistuseks terakesi ja pähkleid.
Leevike: Mina toon päevalilleseemneid.
Pöialpoiss: Kirja-tuvi, kas Sa saad Eesti rahvuslinnule ka kutse viia?
Kirja-tuvi: Kes see rahvuslind on?
Pöialpoiss: Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Ta on talvel Aafrikas.
Kirja-tuvi: Ikka saan.
Linnud koos: Asugem tegutsema!
Pöialpoiss: ja ongi käes Eestimaa sünnipäev, 24. Veebruar.
Rähn: Tort on valmis.
Kirja-tuvi: Kõik on kutsed kätte saanud, suitsupääsuke ei saanud tulla, sest meil on talvel liiga külm. Aga ta saatis kirja, näete!
Pöialpoiss: Palju õnne Eesti! Soovib suitsupääsuke. Oi kui tore, tulge, kallid linnud, torti sööma.
Linnud: Head vabariigi aastapäeva!

 

 

 

TUTVUMINE TELEVISOONI TEHNIKAGA JA STUUDIOTEGA


Kolmapäeval, 26.04.2017 külastasid Sipsikute rühma lapsed Eesti Televisiooni.

Ekskursiooni viis läbi Mai Mikiver, kes tutvustas lastele erinevaid stuudioid, televisioonitehnikat ja laoruume. Külaskäik toimus kolmapäevasel päeval ning lastel õnnestus näha Pealtnägija saate salvestust ja saatejuhi Mihkel Kärmase tööd. Saade läks eetrisse sama päeva õhtul.
Lapsed said istuda ETV hommikuprogrammi stuudio diivanil, laulda stuudio laval laulu oma emadele, proovida operaatori tööd ja näha rühmakaaslasi läbi kaamerasilma.
Õppekäik kulmineerus Lastetoa saate stuudios, kus lapsed said tuttavaks saate tegijatega.